Mis teeb päevast hea päeva?

Mul on komme õhtuti päevale tagasi vaadata. Et kas oli hea päev. Vahel kirjutan päevast mõned read päevikusse ka, vahel lihtsalt mõtlen. Vahel arutleme koos lastega, et mis olid need kolm asja päevas, mille üle olla tänulik. Ja mõnikord on see tõeliselt lihtne – terve päev on olnud hoitud ja kantud. Läinud lenneldes. Ja mõnikord võid keerata ajule kolm keerdu peale ja punnitada nii et vähe pole, aga tundub ikka nii, nagu oleks terve päev poole sääreni ulatuvas mudas kahlanud. No see kõige ehedam trussikupäev!

Nii lihtne on mõõta päeva headust rahas. Palju raha=hea päev. Vähe=paha – võiks välja näha see lihtne skeem. Sellel on ainult see miinus, et elus on peale selle veel umbes triljon olulist asja.

Mu viimase aja mõõdik on olnud RÕÕM. Ja seda kahel tasandil – kas miski mu päevast rõõmustas mu keha ja kas miski rõõmustas/liigutas mu hinge.
Ma olen tõeliselt võimekas ülemõtleja. Teen joogat ja käin kepikõndimas esmalt seepärast, et saada pea tühjaks. See, et keha on toonuses, on puhas boonus. Noh, praegusel piparkoogihooajal on see “toonus” ehk veidi suurustlevalt välja pakutud :D, aga on ulmeliselt äge, kui leiad selle enese liigutamise viisi, mis tõstab rõõmu taset.
Ja kui lisaks sellele keha liigutamisele on päevas mõni inspireeriv jutuajamine, mõnus raamat, hea podcast – rõõmustab hing ka! Mu tänase päeva saldosse läheb rõõmusõnum, et sõprade pisike ime valis eilse päeva oma sündimise päevaks; 7 km sörki koos Nunnuga, üks väga armas telefonikõne hea sõbraga, kellega oleme läbi aegade kordi koos pildistanud; ema tehtud lõunasöök; lastega mängitud Carcasonne’i lauamäng ja jutuajamine Taaviga.
Täitsa muhe päev!
Ja siin pildil on üks imedearmas nägudemeister – pildistamine ja emotsiooniga pildid on mu hea päeva lahutamatu komponent!