Istusin täna Annit võimlemistrennist oodates Võru spordihoone fuajees ja mõtlesin selle üle, kui äge on elu. Ainult et hästi tihti märkab seda … tagantjärele.
Mõtle, kui palju ägedam see veel on, kui seda kõike, mis elu elusaks teeb, oskad kohe ja praegu märgata!
Tulin koju. See mõte ei lasknud lahti. Tuulutasin kanatraktorit, jututasin perega, korjasin oksi, riisusin lehti.
Ja see mõte püsis ikka kuklas.
Nii et see tuleb teoks teha!
Täitsa mu enda jaoks algab praegusega “Rohkem elu!”. See tähendab, et leian igast päevast kas või ühe asja, mis tekitab elevust. Rohkem elamise tunnet. Sest nii tundub praegu hea.
Kui ma hommikul ponidele vett läksin tiigist võtma, oli sel jää peal. Öösel oli nii külm. Nüüd, õhtuks oli vesi kaaneta.
Ja tunne on … nii hea 💖