See hetk, kui seisad Paide teatrimaja laval kulisside vahel,
kus su kõige väiksem ime naeruse kerguse
ning keskendumisega tantsib oma tantsu
ja pisarad lihtsalt purskuvad silmist.
Sest see on lihtsalt … nii eluilus.
Nii elus.
Nii ilus.
Ja sa üldse ei torise, et oled roolinud mitu tundi läbi unise Eesti, et jõuda õigeks ajaks õigesse kohta. Sest sul on ülimuhe reisiseltskond! Ja lapsed, nemad lihtsalt naudivad. Sest pärast esinemist saab suhkruvatti ja Tartus mäkki, ja kui oleme tagasi koju jõudnud, selgub, et me nöpsid on Koolitantsu laureaadid.
Ägedad lapsed ja äge treener Eliise!
