Lugesin öösel kella neljani. See on nii rõõm, et väärib tänast rõõmupäeviku postitust.
Ma vajan enda aega. Ja raamatuid. Need hoiavad maailma avara. Ja need lood! Need viivad endaga kaasa, ärgitavad mõtlema, avarduma. Ah, raamatud on ägedad! Nagu ka fotod ja videod!
Ja tänases päevas on neid rõõme veel! Sest Kirke, me üheksane, pikutas pool päeva voodis ja luges ka! Ja me suur lapsuke ka! Anni heitis veidi meelt, et tal veel see lugemise kunst nii selge pole, aga pani siis riidesse ja läks õue soomekaga sõitma.
Ja siis läksime tädi Katile külla. Ta on maailma kõige armsam tädi, helge ja armas. Sõime jõulusööki, rääkisime juttu ja tundsin, kuidas maailm saab sellise käiguga jälle veidi avaramaks. Mõned inimesed lihtsalt mõjuvad nii. Armsalt.
Ja siis helistas vanatädi Helve Pärnust. Tema on ka üks armastuse ja helguse saadik maa peal! Jõulud tulevad, neil on kuusk toas ja rõõm elamisest.
mäemamma detsember 22, 2018
Oooo, see lugemislust on nakkav. Ja öösse lugemine on siuke puhkuse privileeg, vähemalt minu puhul küll. Teadmine, et lugu võib su enda sisse mässida ilma, et sa peaksid homse pärast muretsema. Mõnusat lugemist, vahva perekond!
Grethe Rõõm detsember 26, 2018 — Post Author
Oojaa, see öösel lugemine on puhtalt puhkuseaegne rõõm! Ja nii mõnus, onju!