Eilse päeva rõõm jäi eile kirja panemata, jõudsime lihtsalt nii hilja koju. Eilse päeva rõõm (tegelikult küll igapäevarõõm:)) on sõbrad. Need, kellega koos saab vahel silmast silma ja vahel telefonis terve maailma asjad ära arutatud; ja saunast lumme joostud ja siis kiljudes lavale tagasi tuisatud, ja vahel natuke koos nutetud ja väga palju naerdud.
Sõbrad on sõbrad.
Ja eile taipasin, et kui ma ka tahaks (nt mõne sõbra sünnipäeval) popilt oma instasse paisata mõnd ägedat pilti, kus me koos oleme, siis mul lihtsalt pole neid. Sest ma olen alati kaamera taga. See on asi, mis peab muutuma ja muutub ka!