Täna on põhjust tähistamiseks!

National Geographicu oktoobrinumbri kõrval on mu lemmikkausis sügisene müsli (premeerimissüsteem peab paigas olema, eksole:)) ja mu truu kaamera – selle auks, et esimest korda on mu tehtud fotod selles väärikas ajakirjas!

Nii äge, eksole!

Olen õnnelik ja väga-väga-väga tänulik! Tänulik peatoimetaja Erkkile, et ta sellise võimaluse välja pakkus. Ja neile imeliselt ägedatele inimestele, keda selle pildiloo tarbeks pildistasin.
Ja neile inimestele, kes eile sattusid Võru Rimis poes olema ja üldse väga pika pilguga ei vaadanud, kui ma riiulilt ajakirja haarasin, sisse vaatasin ja natuke õnnelikult tantsisin, sest niiiiii hea on end tehtud fotosid NGs trükituna näha!

NG jaoks pildistamine oli selle suve üks trikikamaid töid. Tahaks ju teha nii, et südames on pärast pilte vaadates teadmine, et andsin endast kõik ja tulemus on väärt neid tunde, mis on pildiloo kavandamisele kulunud. Augustikuusse ei saanud magamise tunde seepärast just ülemäära palju, aga südames on hea tunne küll.

Neid fotosid sai tänu toredatele inimestele, kes seal NG fotoloos on, külluslikult. Nii saan üsna varsti oma blogis näidata neid, mis ajakirja ei mahtunud. Fotosid, mis kõnelevad nende inimeste kirest. Sest just nende kirg oma tegemiste vastu paelus nii väga, et palusin nad pildile.

Aitäh! Aitäh! Aitäh!