Pere- ja tööaja kätš ehk kvaliteetaja kiituseks
Kas sa ka mõtled vahel süüdlaslikult, et perele jääb kõigi tööde-tegemiste kõrvalt vähe aega? Või et mis ema ma küll olen, kogu aeg tööl või sellele mõtlemas?
Neid enesesüüdistamise kavalaid konkse tunnen ma väga hästi. Nii kaua, kui olen olnud ema, on mu peast ikka käinud läbi kahtlus – kas olen oma kallite jaoks piisavalt olemas. Püüdsin pidevalt võrrelda, et kui teen kaheksa tundi päevas tööd, siis peab olema ka kaheksa tundi pereaega. Aga seda tasakaalu ei tulnud ega tulnud, ikka jäi kaalukauss kiiva.
Kuni ma ühel toredal hetkel taipasin, et see pole koht, kus loeks kvantiteet, vaid siin on põhirõhk kvaliteedil.
Ehk sellel, mis kvaliteediga on see aeg, mis ma koos oma kallitega olen.
Kas ma olen selles päriselt kohal? Armastuse, rõõmu ja kogu iseendaga nii, et loome koos. See täidab ja tõstab kõiki. Või olen füüsiliselt justkui kohal, aga silm ja sõrm hüüavad telefoni järele, ja mõte uitab kuskil kaugustes?
Valin järjest teadlikumalt iga päev kohalolu. Kui mängime pallikulli, siis mängimegi. Teeme koos süüa, siis teemegi. Ja mul on see oma päevaplaani sisse kirjutatud. Kõlab ehk kummaliselt, aga mida aeg edasi, seda teadlikumalt planeerin oma päeva. Kirjutan lausa päevikusse, et mis kellast mis kellani ma miskit teen.
See on mu tänavuse aasta üks suuremaid väljakutseid – hoida oma päevaplaan sellisena, et mu enda vajadused on kaetud (selle jaoks on mul varahommikud, tänagi ärkasin kl 4.45, et teha trenni, mediteerida ja kirjutada) ja mu kallite jaoks jagub kvaliteetset koos olemise aega. Ja lisaks on mu päevas ruumi sellele, mis mind tööalaselt kõnetab ja innustab.
Ausalt, see uute harjumuste tekitamine on omajagu ebamugav. Aga juba nii mõnus ka! Sest kui olen enda jaoks selgeks mõelnud, et miks miski on hea ja mille pärast ma miskit teen, annab see selge fookuse. Selle järgi on jube hea oma samme sättida.
Ja siin pildil on me praegune lemmiktegevus – puslendus. Annile on paras 300jupiline, Kirke pani koos issiga kokku 500se ja nüüd on meil laual üks tuhandeline maakaart. Soovitused, kust leida põnevaid puslesid, on väga teretulnud 
#päevapüüdja21 on fotoväljakutse, kus veebruarikuu 21 päeval pildistan etteantud teemal foto oma kallitest. Selleks, et mu päevades oleks üha rohkem kohalolu ja märkamist. Pildista sa ka!
Veebruarikuusse enam 21 pildistamispäeva ei mahu. Küll aga saad kaasa lüüa märtsikuises fotoväljakutses! Sest märts tuleb ja fotoväljakutse samuti! Selle teema oled sina, ema! Märtsikuu väljakutse formaat tuleb tsutike teine kui veebruaris, kirjutan sellest lähemalt juba peagi!