Mu uus lasteraamat “Ruudi, Tuula ja hambahaldjas Tauno” sai eile Võru Rahva Raamatu hubases raamatupoes endale sünnipäeva – raamatuesitlus on ju kõige ehedam raamatusünnipäev!
Aitäh, armsad, et tulite minuga koos uue raamatu üle rõõmustama! Ja mu pere, aitäh, et olete alati toetamas! Ilma teieta ei sünniks mul ühtki lugu. Punkt.
Aga eilsest: armas Triinu Kärbla vedas jutuajamist ja hoidis silma peal, et jõuaksime kõigest olulisest kõnelda.
Triinu luges raamatu enne esitlust läbi ja mulle tegid täiega rõõmu ta sõnad: “Lugesin ja naersin kõva häälega nii, et mu abikaasa küsis, et mis juhtus? Ja siis nutsin. See on lasteraamat, mis puudutab ka täiskasvanuid.”
Sest kõike seda tegin ma kirjutades ka. Naersin, nutsin ja kui kirjutamine juhtus õhtusele ajale, vaatasin igaks juhuks voodi alla ning tõmbasin kardinad ka ette – sest see pole mingi nunnu haldjalugu. Oh ei!
“Ruudi, Tuula ja hambahaldjas Tauno” on lugu poisist, kes avastab, et tema papsi telefoni hakkavad saabuma sõnumid, mis on adresseeritud hambahaldjale. Aga paps ei tee neist väljagi. Veelgi enam – kui Ruudi piimahammas suust vehkat teeb ja ta selle ööseks padja alla paneb, et hambahaldjas saaks hamba eest mündi tuua, on hammas hommikul alles.
See teeb Ruudi kurvaks. Ja siis kurjaks. Nii kurjaks, et ta võtab kogu oma julguse kokku ning läheb sõnumis saadetud aadressile hambale järele.
Öösel. Pimedas. Võõrasse kohta.
Ja see on tema jaoks hirmus.
Õnneks leiab ta peagi endale sõbra, julge ja pöörase Tuula. Tüdruku, kellel on oma suur saladus.
“Ruudi, Tuula ja hambahaldjas Tauno” on kaanest kaaneni seiklusi, põnevust, ehk ka veidi kõhedust, aga kindlasti sõprust ja rõõmu täis. Ägedad pildid joonistas raamatusse Kerli Toom.
Sobib ette-, koos- ja lihtsalt lugemiseks lastele vanuses 5 ja rohkem ning kõigile, kes on kasvanud muudkui edasi ja kannavad endas kas või grammikest imedeusku.
Esitlusel pildistas mu armas Sandra Eowyn Karu. Aitäh!
Perepildi tegi meist armas Grete Lepa. Aitäh!
