Emadepäev on iga päev. Nagu ka isadepäev. Ja lastepäev. Sest kõik päevad on ühtviisi armastuse päevad 💖
Aga on imeilus komme, et ühele maikuu päevale on just emade auks pandud nimeks emadepäev. Minu päev. Ja sinu päev, armas ema, kes sa siin seda loed 💖
Olen ema tänu sellele imelisele kambale siin pildil. Kohevarsti juba 22 aastat.
Mõtlesin ükspäev, kui vägev, kui kõik need teadmised, mis on nende aastate jooksul kogunenud, oleks olnud olemas juba siis, kui me Taaviga saime esimest korda emaks-isaks.
Mõtlesin ja taipasin, et ega ma suurt miskit teisiti teeks.
Naerataks ehk rohkem ja muretseks vähem.
Ja valiks ennast emana suurema kergusega.
Sest ikka kipub olema nii, et meil on ettekujutus, milline on üks hea ema. Kuidas ta käitub, istub ja astub ning kuidas armastab. Või kui palju armastab. See teadmine “hakkab külge” kasvades, lugedes, filme vaadates, elades.
See on see hääleke peas, mis ütleb sulle üha ja üsna arvustavalt, et näe-näe, tema istub küll oma lapsega liivakastiserval ja mängib, a sina siin kõplad maasikaid ja laps peab ise vaatama, kuidas toime saab. Või et tead ju, et head emad teevad lastele kolm korda päevas sooja sööki. Ja sina siin jõuad vaevalt võileivamaterjali lauale tõsta. Ja head emad oskavad aidata ühtviisi nii üheksanda klassi matemaatika kui gümnaasiumi keemiaga kimpus olevat lapsukest. Ja nii edasi.
Jah. Ma valiks hakata väga palju varem saama juhatust oma südamelt, mitte sellelt rahulolematult kriitikult.
Sest südamega tunnetades teed head valikud. Ennast toetavad valikud. Sest kui ema tass on tühi, ei jagu sealt kellelegi – ei emale, ei perele. Tean seda kirjutada, sest mu tass on olnud tühi, sest olen püüdnud olla hea ema kõigi nende standardite järgi, mis tundusid “õiged”.
Ja ometi. Päriselt sai minust hea ema siis, kui hakkasin märkama, et need standardid ei toeta. Ei mind ega mu peret.
Ema, vali kõigepealt ennast!
Maga, kui tunned, et on vaja magada. Võta oma pisike armastus kaissu ja maga. Ja unusta ära kõik tolmurullid ja pesemist vajav pesu või see, mida naabrid/sõbrad/ämm/jne küll mõtlevad, kui sa kesk päeva põõnad.
Loe, tantsi, laula, tee kas või ristpistes padjakatteid, kui see sind õnnelikuks ja rahulolevaks teeb!
Peaasi, et sa valid oma päevadesse ka alati jupikese ennast. Nii jaksad. Armastada. Südamega.
Armastusega, Grethe