Kas sulle tundub tuttav tunne, et päevad on nii tegemisi täis, et hingamisekski ei tundu jäävat aega, muust kõnelemata? Kus aeg iseendale tundub kättesaamatu luksus, sest kõik muu nõuab tegelemist?
Mulle on see vägagi tuttav. Ma teen palju ja jõuan palju – olen ehitanud üles ägeda karjääri fotograafi, kirjaniku ja õpetajana, ent sellest kordades olulisem on mu pere. Nemad on mu kõigekõigem, mu elu ja armastus. Ja nii hoidsingi oma peret ja tegemisi üha esiplaanil.
Kuni taipasin ühel hetkel, et neil on kordades rohkem rõõmu emast, kes on rahul ja rõõmus ning energiline. Mitte nagu tühjaks pigistatud sidrun, millele kippusin sarnanema, sest olin unustanud kõige muu olulise hulgas kõige tähtsama – iseenda.
Iseenda valimine on emadele algul ikka väga harjumatu. Sest emana tahan ju väga, et mu lastel ja lähedastel oleks kõiki hästi. Et me kodu toetaks me peret mugavuse ja hubasusega. Et söök, mida sööme, oleks ise tehtud ja võimalikult tervislik. Et see, mida koos teeme, toidaks hinge. Sõnaga – mu päevad olidki täis kõige selle korraldamist.
Kuni ma ühel hetkel vaatasin oma elule otsa ja nägin, et olen täiega ummikus. Energiat polnud, rahulolust kõnelemata. Elu justkui juhtus, minu tahtest sõltumata. Ja see polnud hea tunne.
Sain aru, et pean miskit muutma.
Ja siis juhtus korraga mitu asja. Kõige mõjusamat neist ei saagi välja tuua, kõik on ühtviisi olulised, seepärast räägin neist järjest. Sel korral siis trennist:)
Ehk et ma otsustasin, et hakkan ennast liigutama. Muidugi olen seda teinud kogu aeg. Aga täiesti ebaregulaarselt. Kui tuleb tuhin, vuhin. Ja kui ikka on hapukurgihooaeg, siis nii on.
Aga eelmisel suvel tundsin, et tahan rutiini. Iseenda loodud rutiini, mis aitab energiat juurde luua. Võtsin endale eesmärgi, et liigun iga päev.
See on jõudnud välja sinna, et veebruarikuus olen praeguseks maha kõndinud kolm maratoni.
Sa lugesid täiesti õigesti!
Kolm maratoni. Igal nädalal rohkem kui 42 km 🙈
See pole iial olnud mu eesmärk. Küll on mu eesmärk iga päev õues kõndida. Mu kõnniring on veidi rohkem kui 7,5 km. Parim laadimise- ja õppimisaeg: vahel kuulan podcaste, vahel vaikust. Mõnusad on mõlemad.
Vaevalt, et ma nii täpselt oleks oma kõndimisi mõõtnud, kui me poleks Gätlyga kokku leppinud, et ma löön veebruaris kaasa ta “Jooks on lahe” väljakutses.
See eeldab oma teekonna mõõtmist. Ja kuigi ma olen vahel tõeline udu ja unustan oma spordikella käele panna, olen veebruaris ka selelga ennast ületanud – peaaegu kõik käigud on ka kellaga ära mõõdetud! Muuseas, see igapäevane aruandekohustus on hea motivaator neile, kes tahaks vahel libiseda, et nooh, täna ei lähe! No kuidas ei lähe, kui lubatud sai, et teen terve kuu kaasa!
See on nii mõnus, kuidas väikesed asjad võluvad kokku suure. Elurõõmu!
Sa suudad seda ka! Võluda enda päevadesse juurde aega nii, et seal on aega selle jaoks, millega tegelda tahad. Selleks tuleb vaadata üle oma päevaplaan (kui sul seda veel kirjapanduna pole, siis väga soovitan!), ja leida endale päevast see tund või paar, mida vajad!
Planeerin oma aega. Mu tööd, kohtumised ja laste trennisõidutamised nõuavad kellaaegadest kinnipidamist. Seepärast panen nädala kaupa endale asjad kirja, et näha, kus on mul aega minna kõndima, kus lugeda, kus kirjutada.
Ja tead, mis on eriti äge? See, et oma elu muutmine nõudis vaid otsust – ma tahan rohkemat! Ma tahan, et mu elu on rõõm! See ei tähenda, et poleks raskeid päevi, muidugi on, aga mul on külluses energiat, et sellega toime saada.
Maratonid maratonideks ja planeerimine planeerimiseks, aga tänu kõigele sellele on mul energiat kordades rohkem! Ja tasakaalu! Ma jaksan ja mis kõige olulisem, tahan! olla mõnus ema, armastaja, fotograaf, õpetaja.
Nii et – millise rutiini sina oma ellu plaanid luua? Mis toetaks sind praegu kõige rohkem?