Mingil imetabasel moel on juhtunud nii, et mu fototööde kõvakettal on väga palju sama perenimega kaustasid. Ikka lausa läbi aastate.
Oleme kohtunud, kui lapsukesed on alles andnud oma tulekust märku – kasvanud emme kõhus. Ja siis, kui nad on päris beebid. Ja siis, kui nad seisavad toe najal. Ja siis, kõige ägedamas mängueas. Ja siis, kui nad lõpetavad lasteaeda. Või lähevad kooli. Käivad oma kooliteed.
Nii vana ma veel pole, et mõne oma pildistatud beebikese pulma oleks pildistanud, aga kaugel seegi enam on, eksole 🙂
A siit ei tule mingit nuttu ega hala vanuse teemal (see on õnneks ainult number), vaid hoopis kõige ehedam rõõm koos olemisest mulle armsa perega! Ja jagatud rõõm on kohe palju suurem – naudi ka!
Põhjus me kohtumiseks oli lihtne – millal siis veel võtta pildistamine ette, kui mitte lapse sünnipäeval! Päris õigel sündimise päeval me küll ei trehvanud, aga alati on miski millekski hea – me pildistamise päeval säras päike ja ilm oli juba täitsa kevad – munadepühad olid kohe käes!
