Kuidas käib üks perepildistamine?
Kuidas käib üks perepildistamine, kui pildistab fotograaf Grethe Rõõm?
Tead, ma mõtlesin sellele. Kohe päris pikalt. Et kuidas see siis käib. Ja kuigi pole kahte täpselt ühesugust peret, nagu pole kunagi järjest ka kahte peensusteni ühesugust päeva, on mõned asjad, mis käivad perepildistamisega koos nagu sukk saapaga.
Esimesena tuleb soov. Saada oma perest fotod. Sellest, kes on su pere just praegu. Sest pere kasvab ja muutub nii märkamatult ja kiiresti, et korraga avastad – su beebipudinad on sinust pikemad!
Kui su viimasest perepildist on möödas ajaühik, mille kohta ütled “appi, see oli jubeammu!” või “liiga palju!” või “ma isegi ei mäleta enam!”, siis on väga õige aeg oma soovist mulle märku anda, oma pere kokku hüüda ja kas siia imeilusasse Rõugesse mu juurde tulla või kutsuda mind endale külla. Sest ikka kipub nii olema, et kui lapsed on tillukesed, tehakse pilte rohkem. Ja kui nad kasvavad suuremaks, siis … mitte enam nii palju. Aga võiks. Sest perepiltidel on väärtus, mis kasvab üha. Ja neid ei saa tagantjärele teha.
MIDA ME SELGA PANEME?
See küsimus tekib varem või hiljem kõigi fotograafi juurde tulijate peas. Kui peres on rohkem liikmeid kui paar ja igal neist on oma stiil ja arvamus, siis on see tõesti kõrgem matemaatika. Või vähemalt esmapilgul nii tundub. Mu soovitus on, et esialgu paneb igaüks need rõivad, mis talle kõige armsamad on. Sest väga sageli juhtub, et vanematest on järeltulijatele külge jäänud rohkem kui arvata võib (kuigi ükski laps ei tunnista seda vabatahtlikult mitte iial (ma ise kaasa arvatud)), ning kuigi esialgu tundub, et ükski asi ei sobi kokku mitte millegagi, võib tulemus olla mõnusalt üllatav. Ja kui see ka nii pole, siis saab alati kokku leppida, et portreepildid teeme nende omale armsate rõivastega ja perepildid emale armsate rõivastega. Ja need emale armsad rõivad võiks olla sellised, kus on mingi läbiv detail, ühine joon. Heledad maalähedased toonid aitavad helge foto sünnile südamest kaasa! Ja üsna sageli on nii, et kõige ägedam kombo sünnib pildistamisel – vaatame koos kaasa võetud rõivastele otsa ja voila’!
MIDA ME SEAL PILDISTAMAS TEEME?
Kui kõik on pakitud autosse, soovijaile meigid tehtud ja soengud sätitud, siis … appi! Õigupoolest mida me seal pildistamas täpsemalt teeme?
See osa jäta palun südamerahus minu hooleks. Fotograafina pakun perepildistamisel välja erinevaid mänge ja tegevusi, et teil oleks mõnus olla. Ja et ma saaks te perest eriilmelisi pilte.
Muidugi, neid sätitud perefotosid teen ka, kus kogu pere vaatab kaamerasse. Aga mu süda kuulub neile fotodele, kus on päriselt nalja ja naeru ja sekka ka natuke muid emotsioone. Kõike seda, mis ühel perepildistamisel ette tuleb. Sest need fotod panevad … tundma.
Enne pildistamist räägime sinuga läbi su soovid ning selle, kas nende soovide reaalsusesse sündimisele aitab kaasa pildistamine mu mõnusas fotostuudios või siin Rõuge imeilusas looduses või hoopis sinu kodus. Sel viimasel juhul te muidugi end kogu perega autosse ei paki. Seda teen hoopis mina ja sõidan teile külla!
Aga!
Paar korda on juhtunud, et seal kodus teeme autos ka pilti!
Ja muidugi suunan, kuidas end pildil sättida. Ja kui see soovitus tundub sinulik ja mugav, teeme pilti. Kui ei tundu, saad end sättida nii, et on hea olla. Sest perepildistamise üks ja ainus reegel on, et kõigil peab olema hea. Selleks on nii oluline, et tulles võetakse kaasa hea tuju ja rõõmus meel. Ma võtan ka! Ja olen fotograafina kohal, et märgata kõike seda, mis on sinu perele iseloomulik.
Saladuskatte all on pärast perepildistamist isegi isad öelnud, et täitsa ok oli. Või et päris mõnus. Või et kui oleks teadnud, et nii äge on, poleks naisele üldse vastu punninudki!
Ahjaa. Kõht tasub enne pildistama tulekut täis süüa. Sest tühi kott ei seisa püsti ja tühi kõht ei kaunista. Head tuju ka ei tee.
Mingit head näksi tasub kaasa ka võtta. Sest iial ei tea, kelle tuju tahab turgutamist.
ARMASTUSE FOTOGRAAF
Ja viimase, ent sugugi mitte kõige vähemtähtsana, tuleb perepildistamiste ühisnimetajate nimekirjas armastus. See on perepildistamisel alati kohal. Eestlaste puhul pole see kunagi suures kirjas rinnale trükitud ega karju, et siin ma nüüd olen! Meie, eestlaste puhul, on see natuke peidus. Aga seda magusam avastada ja hiljem fotolt ikka ja jälle vaadata. Selles tillukeses paituses, mis isa teeb emale. Ja silmavaatamises. Ja naermises. Ja mängimises. Ja lihtsalt koos olemises.
Sest perepildistamine – see on kõige magusam koos olemise aeg. Muidugi oigan ma ise ka alati enne oma pere piltide tegemist, et kuidas on võimalik, et KÕIK riided on kõigile korraga väikeseks jäänud ja juuksed ei taha kellelgi püsida nii, nagu need võiks püsida ja üldse! Aga need on kõik pisiasjad. Sest kõige tähtsam on see, et pere on koos.
Neil piltidel siin on imearmas Linda ja Mihkli pere. Vaat, milline varandus sünnib armastusest! Nad kutsusid mind endale külla, kui kogu nende pere oli koos – lapsed ja lapselapsed. Sest nagu Linda muheledes ütles: selline suur äge pere on ikka natuke uhkuse asi ka!
On jaa!
